Kuidagi vaikselt, KOV valimiste varjus sahkerdatakse Jäätmereformiga, mis juba Riigikogus läbinud esimese lugemise.
Prügimajandus riigistatakse – on minu isiklik arvamus asja kohta. Kuidas seda siis teistmoodi nimetada, kui praegune süsteem keeratakse pea peale ja tellija ehk siis inimese ja vedaja vahele pannakse kohalik omavalitsus? Lepinguid hakkab elanikega tegema kohalik omavalitsus, st, et luuakse iga kohaliku omavalitsuse juurde mingi osakond, kes sellega tegelema hakkab. Kujutate ette, kogu süsteem, lepingud elanikega, võlgade sissenõudmised, lepingud vedajatega, käitlejatega jms.
Riik eraldab selleks 35 miljonit KOV-idele! Aga ei leia õpetajatele palgatõusuks 10 miljonit? Miks on vaja suurepäraselt sissetöötatud skeem laiali lammutada? Konkurentsi ei pidavat olema, muidugi, enne seda tehti reform, kus väikestel vedajatel oli keeruline suurtega konkureerida ja need osteti üles. Nüüd on halvasti. Tegeletakse asendustegevusega, mitte sellega, et tegeleda asjadega, kus tõesti vaja. Eestis läheb ümbertöötlemisse või siis ringmajandusse ca 30% jäätmetest. Kas reform muudab midagi, loomulikult mitte? See, et KOV pannakse tellija ja vedaja vahele, ei muuda jäätmete kohapealt mitte kui midagi. AGA INIMESE JAOKS KALLINEB TEENUS 50%. Nii on seadusesse sisse kirjutatud. KOV paneb hinnale 50% otsa, sest süsteemi on ju vaja ülalpidada.
Sellega veel asi piirdu. Me kõik kuulsime, kuidas toiduainete hinnad on viimase aastaga kallinenud 84%. Ka tootjatele ja jaekaupmeestele hakatakse jäätmeveole ju 50% hinda juurde panema, mis te arvate, kes selle kõik kinni maksab? Ikka ostja, nii et saame veel ühe hinnatõusu.
Ringmajandusettevõtete liit on teinud nii Riigikogu komisjonile kui ka Kliimaministeeriumile asjad puust ja punaseks, et see reform teeb asja ainult hullemaks, aga mingit edu see ei toonud.
KOV-i rolli suurendamine korraldatud jäätmeveo läbiviimisel ei ole
põhjendatud.
- Eelnõu § 1 p 28 järgi täiendatakse jäätmeseaduse §-dega 66 1 -66 8 , mis näevad
ette, et KOV võib korraldada korraldatud jäätmeveo selliselt, et selliselt, et
jäätmeid vedava ettevõtja ainus klient ja temale tasu maksja on KOV ning
jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus on
samuti KOV-il. Eelnõu seletuskirjas märgitakse Eelnõukohase § 67 lg 1 kohta, et:
„Korraldatud jäätmeveo võib korraldada selliselt, et see kas sisaldab või ei sisalda
lisaks jäätmete transportimisele ka logistikat, klienditeenindust ja arvete esitamist
jäätmevaldajatele. Samuti võib KOV tellida kõigi korraldatud jäätmeveoga
hõlmatud jäätmeliikide veoteenuse ühelt vedajalt või erinevate jäätmeliikide puhul
erinevatelt vedajatelt.“
- Eelnõu seletuskirja lk 32-33 põhjendused alternatiivse korraldatud jäätmeveo
läbiviimise vajalikkuse kohta ei ole veenvad.
- Esiteks, juba kehtiva jäätmeseaduse alusel saab KOV kehtestada nõuded ja
piirmäärad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise suhtes.
Mitmed KOV-id kasutavad seda võimalust juba praegu. Samuti on KOV-il juba
praegu võimalik kontrollida, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid
sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti
ja kas jäätmevedajad täidavad KOV-i reegleid. Eelnõu seletuskirjast jääb mulje, et
ainult siis, kui KOV astub ise jäätmevaldajatega lepingulistesse suhetesse, saab
KOV viidatud küsimusi kontrollida. Näiteks, KOV saab juba praegu sõlmida
jäätmevedaja ja jäätmekäitlejaga hankelepingud, mille puhul arvestatakse
jäätmeseaduse nõudeid (vt Eelnõu seletuskirja lk-l 48 esitatud nõuded, sh
jäätmeseaduse § 22 1 sätestatud jäätmehierarhia, § 28 1 ja § 35 sätestatud
korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmete
põletamise ja prügilasse ladestamise keeld ning § 70 lõikes 2 sätestatud
ringlussevõtu sihtarvu eesmärk).
- Teiseks, eksitav on Eelnõu seletuskirja väide, et jäätmevedaja, kes tegeleb ka
arveldamisega, saab turueelise, st võimaluse teha jäätmevaldajatega arvelduse
alusel statistilisi analüüse, prognoosida trende ning hinnata tarbijakäitumist,
sealhulgas lisateenuste kasutust. KOV saab juba kehtiva seaduse alusel nõuda
hankelepingu sõlminud jäätmevedajalt teavet tarbijakäitumise, sh maksekäitumise
ja lisateenuste kasutamise kohta ning avaldada vastava teabe järgmise korraldatud
jäätmeveo hanke tingimustes. Alates 2005. aastast, mil Eestis viidi läbi esimesed
korraldatud jäätmeveo hanked, peavad hankelepingu sõlminud jäätmevedajad
jäätmevaldajate registrit, kuhu kannavad KOV-i näidatud jäätmeveo teenuse
osutamisega seotud andmed. Senine jäätmevedaja annab vastav register, st
andmekogu üle uue hankelepingu sõlminud jäätmevedajale. Kehtiv jäätmeseadus
ei sätesta KOV-ile mingit takistust täiendada jäätmevaldajate registrit andmetega
tarbijakäitumise, sh maksedistsipliini, lisateenuste jm andmete kohta. Sel põhjusel
on asjakohatu Eelnõu koostajate väide, et jäätmevedajate võrdne kohtlemine on
tagatud ainult siis, kui andmete haldamine on usaldatud neutraalsele osapoolele.
