1. Saan aru, et ringkonnakohus vaatab seda asja rohkem menetluslikult, aga minu jaoks oleme täna siis sealmaal, kus eksisteerib suur avalikkuse huvi, Taavi Perni organiseerimisel on mind JA TEISI OSALISI igati halvustavate väidetega üle valatud ja esimese astme kohus on siis leidnud, et altkäemaksu polnud, aga oli see müstiline TOIMINGUPIIRANG! Minu jaoks on täna olukord, kus on kuulamas kolm ringkonnakohtunikku ja ütlen otse, et sõltumata sellest mis otsuse teie teete, siis mina usun, et on olemas veel õiglaseid kohtunikke, aga olen arvamusel, et Eesti suurimaks probleemiks on täiesti kontrollimatu ja ilma vastutuseta prokuratuur – õigemini riigiprokuratuur, keda teatud asjades suunab ja juhendab KAPO. Vahel ei saagi aru, et kes tegelikult uurimist juhib ja korraldab. Mõisted TOIMINGUPIIRANG JA ALTKÄEMAKS on need, mis prokuratuuri jaoks avalikkuse ja ka kohtu ees on väga suure kõlaga, väga mõjusad väljendid, sest neid kahte sõna kuuldes muutub iga ametnik või kodanik koheselt vaikseks, hiilib minema, ei soovi enam rohkem rääkida, kartes, et muidu võidakse võibolla veel teda selle/ ei tea millega seostada! 2. Tean, et enamus ametnikke, politseinikke, prokuröre, kohtunikke väidavad, et no nemad lihtsalt ei kujuta ette, et neile saaks keegi midagi ebaseaduslikku ette heita, sest nad käituvad alati seaduslikult, teadlikult hoiduvad igasugustest kahtlastest suhetest, nemad ei saa ju kuidagi olla milleski süüdi jne. Kindlasti mõtlesid täpselt samamoodi Ain Sepik , Kalle Laanet, kohtunik Vavrenjuk, jne. Kindlasti mõtleb taoliselt ka Taavi Pern või Lavly Perling, kuigi nemad mõlemad on kohtute poolt tuvastatult käitunud korduvalt ja otseselt teadvalt ebaseaduslikult. Ainuke vahe on, et ühel juhul, kui seaduserikkumine avastatakse või seda kontrollima asutakse, siis rakendatakse sellele kogu kriminaalmenetluse jõud ning kohtunikud kontrollivad seda, kas isik on kuriteo toime pannud ja teisel juhul tuvastavad kohtud kriminaalmenetluses lugupeetud prokuröri või politsei ametialase ebaseadusliku tegevuse, otsused jõustuvad, aga sellest tegelikkuses mitte kellelegi ebaseaduslikult käitunud prokuröridest või politseinikest, mitte midagi ei järgne ! Kuidas see saab olla võimalik ? See sama väga korduvalt ja kohtute poolt tuvastatult, teadvalt ebaseaduslikult käitunud isik istub aga täna siin samas laua taga ja süüdistab mind ja teisi kõiges selles, milles ta peaks tegelikkuses ise peeglisse vaatama, mille eest ta peaks ise vastust kandma ! Jah saan aru, et Taavi Perni ebaseaduslik tegevus ei anna mulle minuga seotud tegevustes või tegevusetustes õigustusi, aga mittejuristina püüan antud olukorras aru saada, mis ma valesti tegin ja kas minul edaspidi üldse on võimalik siis sellest võimalikust eksimusest hoiduda? 3. Ütlen ausalt, et kui see menetlus minu jaoks algas, siis mõtlesin, et ei ole võimalik nii jaburate kahtlustustega tulla, ei ole võimalik, et tänapäeval on Eesti Vabariigis võimalik nii subjektiivselt ja jõuliselt käituda, otseselt vihata ühte erakonda ning kätte maksta kõigile kes julgesid teatud isikute võimule vastu astuda või demokraatlikul moel moodustada neile mittesobiv valitsuskoalitsioon! 4. Saan aru, et ringkonnakohtul on võimalik olla poliitikast natuke kaugemal, aga kui vaatan tänasel päeval näitena, 2018. aastal toimunud Esimese Stuudio õhtut, kus istuvad tolleaegne peaprokurör Lavly Perling ja vandeadvokaat Oliver Nääs, siis tõesti, 2018, kuulasime Lavly
Perling poolt lugusid, kuidas prokuratuur väga kaalub nii jälitamist kui kriminaalmenetluse algatamist. Tollel hetkel me veel ei teadnud tolleaegse peaprokuröri poliitilist tausta, tema kuulumist Isamaa erakonda, tema poolt otsest seadusevastaseid käitumisi, seda et Lavly Perling alustas vahetult enne peaprokuröri ametist vabastamist suure hulga erinevaid kriminaalmenetlusi sh. ka selle kriminaalasja, siis julgen määratleda seda kriminaalmenetlust just kättemaksu või siis vastava võimusuunana, kuhu lugupeetud tolleaegne peaprokurör koos oma abilistega tahtis jõuda ! Miks ma seda arvan ja miks ma täna sellest siin ringkonnakohtus räägin? Väliselt võib tunduda, et otseselt ei puutu mitmed teemad, millest räägin siia, aga samas nad on otseselt omavahel seotud ja annavad tegeliku pildi, ja aluse nendele väidetele ja minu ning mitte ainult minu kahtlustele ning minu poolt ka juba varem esitatud väidetele, et tegemist on poliitilise protsessiga! Soovin neid asjaolusid siinjuures selgitada, sest antud kriminaalasi paisati Taavi Pern poolt koheselt avalikkuse ette ja Taavi Pern peab ka ise suutma kuulata seda, mida tegelikkuses on võimalik avalikest andmetest leida, aga mida enamuses inimesed tõenäoliselt ei pane tähele ja ka kohtunikud ei tea! Olen täna üks süüdistatavatest, kellel on õigus anda oma arvamus. Räägin teemadest, millel on otsene või kaudne seos antud kriminaalasjaga ja eks siis kohus ja avalikkus saab selle kõige põhjal hiljem otsustada, kas see puudutab just nimelt neid ka täna minu osas arutelu alla olevaid TOIMINGUPIIRANGUID ja seda just nimelt Lavly Perlingu ja Taavi Perni ebaseadusliku tegevuse osas, nende poolt poliitikasse sekkumise osas ! Täna tuleb Pern siin kohtus minule rääkima sellest, et mina pidin aru saama võimalikust toimingupiirangust või mitte. Kas mina pidin aru saama kus see toimingupiirang algab või kus lõpeb, kas mina pidin aru saama et see on ebaseaduslik jne ! 5. Meil on viimastel aastatel ilmnenud juba väga palju just riigiprokuratuuri poolt tehtud nii- nimetatud suunatud kriminaalasju ja olen veendunud, et ka see kriminaalasi oli Taavi Perni ja Lavly Perling poolt tehtud poliitiliselt suunatult ja see ei ole vandenõuteooria! Tegelikult oli seal taga ju ka KAPO. 6. Näitena 2018 me ei teadnud ka seda, et Lavly Perlingu sõbranna Kadri Sommeri huvides menetletakse Vavrenjukkide kriminaalasja. Kes on Kadri Sommer või kohtunik Vavrenjuk, tõesti antud kriminaalasja nad otseselt ei puutu, aga väidan ja tõestan faktidega seda, et nii käesoleva kriminaalasi kui näitena see Vavrenjuki kriminaalasi ja paljud muud olid just nimelt Lavly Perlingu ja Taavi Pern poolt suunatud kriminaalasjad. 7. Saan aru, et ringkonnakohus arutab täna minuga seotud asja aga kohe selgitan kõiki neid seoseid. Mina ei oma jälitamise ega mingite salajaste andmete saamise õigust. Tegemist on poliitilise tagakiusamisega, mille vastu aitab vaid avalikustamine. Just see sama Kadri Sommeri ja kohtunik Vavrenjuki kriminaalasja info on täna avalik ja kohtunik Vavrenjuki käes oli Lavly Perlingu sõbranna Kadri Sommeri ja tema eks-mehe vaheline tsiviilasi, tsiviilasja nr 2-18-3123 ,milles Kadri Sommeri eksmehe esindajana oli Kuklase advokaadibüroo advokaat.
Vavrenjuk pidi kuulutama Lavly Perlingu sõbranna Kadri Sommeriga seotud tsiviilasjas just 31.10.2019 kohtuotsuse aga Taavi Perni juhtimisel mindi 31.10.2019 hommikul nii Vavrenjukke kui Kuklase bürood läbi otsima ja kohtunik Vavrenjuki töökabineti seifist võeti 31.10.2019 ära Lavly Perling sõbranna Kadri Sommeri tsiviilasja kohtuotsuse veel Vavrenjuki poolt alla kirjutamata otsus! Lavly Perling ja Taavi Pern läksid taolise tegevusega, politseinike kaasabil otseselt kohtunik Vavrenjuki, kui antud tsiviilasja arutava kohtuniku nõupidamistuppa ja tegid seda mida isegi nõukogude ajal oli vähetõenäoline. 8. Jah, kas see kõik mis ma eelnevalt viitasin on tõestamata vandenõuteooria ? Ei, see mida tegi Lavly Perling oma sõbranna aitamiseks koos Taavi Perni ja tema kaasabil on otseselt näha ja seda kinnitab ka asjaolu, et sealt samast Vavrenjuki kohtumaterjalidest. Tundub uskumatu aga peale kõike seda ilmub järjekordne fakt – see sama Kadri Sommer kandideeris viimastel riigikogu valimistel Lavly Perlingu Parempoolsete erakonnas Tartu ja Jõgevamaal numbri 191 all. Kas jälle juhus ! Kui mulle seda kõike, nö ülaltoodut räägiti, olin ma tõeliselt jahmunud. Mingi sõbranna kohtukaasuse pärast joostakse maha kohtunik ja advokaadibüroo!? 9. Lisaks, on fakt, et see sama Taavi Pern jätkab ka täna Lavly Perlinguga suhtlemist! Väliselt võib tunduda, et mis seal ikka , vanad kolleegid saavad kokku kohvikus, helistavad üksteisele aga arvan, et vägagi võiks olla põhjust mõelda, kas tegemist on lihtsalt suhtlemise või koostöö jätkumisega, poliitiliselt vajalike ja suunatud tegevustega ning mina küsin, kas tegemist pole mitte toimingupiiranguga ! 10. Lisan siia veelgi fakte – Vavrenjukkide kriminaalasjast nähtus, et lugupeetud riigiprokurör Taavi Pern lihtsalt ei suvatsenud täita oma kohustusi millised tulenesid KrMS § 225 vastamisel. Sellejuures valetati ja vassiti ning 11 kuud hiljem ilmnes, asus Taavi Pern oma – riigiprokuratuuri referenti süüdistama, kes oli võtud eelnevalt tööle just Lavly Perling poolt, sest tegemist oli kasuliku isikuga, kellega sai konstrueerida EKRE vastu kriminaalasja. Selleks riigiprokuratuuri referendiks osutus Lavly Perling poolt eelnevalt tööle võetud kodanik Merlin Kaunissaar. Jah võib tekkida inimlikke eksitusi või vandenõuteooriaid aga jälle, kas on juhus, et see sama Merlin Kaunissaar süüdistas ja osales aktiivselt EKRE-ga seotud ministri Martti Kuusiku kriminaalasjas ja suur üllatus – Merlin Kaunissaar kandideeris 2023 valimistel Lavly Perlinguga seotud partei Parempoolsed ridades Ida Virumaal, kandidaat nr. 167 . 11. 09.09.2025 loeme ajakirjandusest Kärt Anveldi reportaaži Taavi Perniga kus on ilmne, et Lavly Perlingu Isamaa erakonnast väljaviskamist Parvel Pruunsillale ja erakonnale ei andestata! Jah see nüüd pole EKRE-ga seotud teema aga küsime, kellele on taoline kriminaalmenetlus kasulik või kas võib olla tegemist võimalike toimingupiirangute rikkumisega – seda siis nii Taavi Perni kui ka Lavly Perlingu poolt ? Aga seda küsimust mitte keegi ei taha tõstatada ega ka mitte kontrollida, seda küsimust ei ole tegelikkuses ka õiguslikult isegi võimalik kontrollimiseks panna, sest Taavi Pern ja ka Lavly Perling on täiesti puutumatud, nende osas tegelikkuses ei ole isegi õiguslikult võimalik mingit erapooletut menetlust või kontrolli algatada ja nad teavad seda. Seda teab ka riigiprokuratuuri järelvalve juht Dilaila Nahkur Tammiksaar. Seda teab ka endine peaprokurör Andres Parmas ja kunagine justiitsminister Kalle Laanet! On iseküsimus, kuidas saaks riigiprokuratuuri järelevalve osakond üldse mingit objektiivset kontrolli teha riigiprokuratuuri prokuröride sh. T.Perni suhtes.
12. Minu arvates oleme jõudnud lausa tänapäevasesse inkvisitsiooniajastusse! Teatud prokuratuuris töötavatel inimestel on võim ja nad rakendavad seda paljudel juhtudel täiesti suvaliselt, nad lihtsalt vastutamatult tegelevad suvalise inimkatseteks määratleva tegevusega! Küsimus on vaid selles, kui kaua meie ühiskonnas see taoline omavoli ja vastutamatu inimkatsete tegemine kestab! 13. Mõned võimul olevad isikud tegelevad kontrollimatult ja karistamatult oma võimujanu ja neile mittemeelepäraste isikute kõrvaldamisega, kasutades selleks just nimelt neile antud võimu! Arvasin ka kunagi ja arvan, et meist enamus arvas, et prokuratuur on erapooletu, käitub seaduslikult jne, aga nüüd viimaste aastatega, paljuski tänu just noorte kohtunike julgusele on taolised prokuratuuri ja eelkõige kõrgete prokuröride sigadused ja ebaseaduslik käitumine ilmnenud. Ütlen ka seda, et muidugi tuleb kõiki kahtlusi kontrollida, aga seda peaks tegema ka taoliste Taavi Pernide ja Lavly Perlingu tegude suhtes ja kui tegeliku – erapooletu kontrollimisega tuvastatakse kahtlusteks puudub alus, siis nii on! 09.09.2025 Delfis väidab Taavi Pern et tema lähtub legaliteedi põhimõttest, et kui on kahtlus siis tuleb kontrollida ja algatada kriminaalmenetlus! No aga tehke seda siis ja võimaldage ka enda osas taolist kontrollimist ! Saan aru, et mulle pannakse pahaks seda, et olin ka mina alla kirjutaja endise peaprokuröri Andres Parmase võimaliku toimingupiirangu rikkumise avaldusele olukorras, kus ta oma vana hea sõbra, perekonnatuttava, õllekaaslase siis „täiesti juhuslikult“ samal ajal kolmeteistkümnest Ameerikasse sideprokuröriks kandideerijast välja valis, olles ise koos Taavi Perniga selle komisjoni liige. Justiitsminister arvas, et taoline omavaheline lähedane sõprus, kandideerimine ning valiku tegemine oli hoopis professionaalsus!!! Justiitsminister ütles ka väga tähelepanuväärse lause, et „Eestis tunnevad kõik kõiki“. Ma ei saa aru, et miks see minu kohta ei käi. 14. Saan aru et täna arutatakse minuga seotud väidetavat toimingupiirangut ja Taavi Pern pidas vajalikuks välja tuua ka veel muid võimalikke rikkumisi mida siis mina väidetavalt tegin, mille aga esimese astme kohus ümber lükkas. – Minu kaitsja rääkis kõigist nendest kriminaalmenetluslikest ja kriminaalõiguslikest asjaoludest ja mina pole jurist ning minule on nii mõnigi vanem jurist viidanud, et see toimingupiirangu säte on ju koopia sellest varasemast ametiseisundi kuritarvitamisest, ainult et nüüd uue nimega. – Kokkuvõttes pole minu jaoks ju vahet, aga tavakodanikuna võiksin mina või vähemalt juristid ise aru saada mis see toimingupiirang on ja millal selle rikkumine üldse on võimalik? Lugesin oma kriminaalasja käigus väga palju erinevat õiguspraktikat ja saan kõigiti aru, et minul puuduvad õigusteadmised, mistõttu on minul vaid võimalik oma teadmistes, tegemistes ja otsustes vaid kahelda. Saan aru et kohtu jaoks ei ole eraldi näitaja ka näiteks õiguskantsleri poolsed mõtteavaldused aga siiski. Kuidas mina peaks õiguskantsler Ülle Madise poolt juba 18.09.2019 !!! Riigikogus esitatud käsitlusse suhtuma, kui tema, tippjuristina avaldas: „ Aga räägime näiteks toimingupiirangute määratlemisest. Pole ju üheselt selge, kas toimingupiirang kohaldub või mitte. Nüüd eeldatakse, et iga inimene peab suutma ise tõlgendada, kas tema tegu on keelatud või lubatud. Normist või ühestki normi seletusest ta sellele küsimusele vastust ei leia. Kui aga võimalik tagajärg on karistus, siis peab inimesele olema teada, mis on lubatud ja mis on keelatud. Loomulikult, ma mõistan, et paljusid kuritegusid ongi väga raske tõendada, ent see ei õigusta ebamääraseid karistusnorme, mille alusel on pea igaüks võimalik vastutusele võtta. Me ei tohi lubada isegi seda muljet, et küll organid teavad, keda on vaja karistada.
15. Tahan vaid soovida seda, et KAPO ja prokuratuur mõistaksid seda, mis on nende tegevuse tagajärjed, et nad tegelikkuses lammutavad õigusriiki ja seda meie Eestit! Kui kohus teeb süüdimõistva otsuse siis on prokuratuur tubli, aga kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse, siis laiutavad „organid“ käsi, kehitavad õlgu ja süüdistavad kohtunikke ning tegelikkuses tegutsevad vanaviisi edasi. Tänane õnnelik erinevus keskaegsest inkvisitsioonist on vaid see, et „jutlustajad“ ei ole lõpuni otsustajad ja meil on olemas kohus! – . Ma palun kohtul nii mind esitatud süüdistuses õigeks mõista.
Kersti Kracht